Skeem 1: sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide kulud kaupadele, toormele, materjalidele ja teenustele.

Skeem 2: sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu. Eraldada kulust eelnevalt amortisatsioon. Eraldatud amortisatsioon tuleb näidata mudeli kasumiaruande real ’Põhivara kulum ja väärtuse langus’. Kui ettevõtte kulubaasis on tööjõuga seotud kulud suure osakaaluga, siis on soovitav ka tööjõukulud eraldada ning näidata kasumiaruande real ’Tööjõukulud’.

Skeem 1: jäta rida tühjaks.

Skeem 2: sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide turustuskulud. Eraldada turustuskuludest eelnevalt amortisatsioon. Eraldatud amortisatsioon tuleb näidata mudeli kasumiaruande real ’Põhivara kulum ja väärtuse langus’. Kui ettevõtte kulubaasis on tööjõuga seotud kulud suure osakaaluga, siis on soovitav ka tööjõukulud eraldada ning näidata kasumiaruande real ’Tööjõukulud’.

Skeem 1: sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide tegevuskulud.

Skeem 2: sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide üldhalduskulud. Eraldada üldhalduskuludest eelnevalt amortisatsioon. Eraldatud amortisatsioon tuleb näidata mudeli kasumiaruande real ’Põhivara kulum ja väärtuse langus’. Kui ettevõtte kulubaasis on tööjõuga seotud kulud suure osakaaluga, siis on soovitav ka tööjõukulud eraldada ning näidata kasumiaruande real ’Tööjõukulud’.

Skeem 1: sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide tööjõukulud.

Skeem 2: võid rea tühjaks jätta. Aga kui ettevõtte kulubaasis on tööjõukulud suure osakaaluga, siis on soovitav nad teiste kulude koosseisust siiski eralda ja summeerituna sellele reale miinusmärgiga sisestada. Nii saab paremini vaadelda tööjõukulude minevikudünaamikat ja planeerida tulevikku.

Nõuanne mõlema skeemi kasutajaile: kui kavatsed tulevikus töötajate palkasid oluliselt ümber korraldada, siis tööjõukulude planeerimisel võib palju abi olla Tööjõukulude kalkulaatorist (leiad menüüst Abikalkulaatorid).

Skeem 1: sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide kulumid.

Skeem 2: sisesta miinusmärgiga teistest kuludest eraldatud ja eelnevalt summeeritud amortisatsioonikulud.

Sisesta minevikuperioodide muud äritulud positiivsete arvudena.

Kui muud äritulud sisaldavad mitterahalisi tulusid (nt varade üleshindlust), siis eralda need ja näita kasumiaruandes allpool real ’Erakorralised tulud ja -kulud’.

Sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide muud ärikulud.

Kui muud ärikulud sisaldavad mitterahalisi kulusid (nt varade allahindlust), siis eralda need ja näita kasumiaruandes allpool real ’Erakorralised tulud ja -kulud’.

Sisesta minevikuperioodide finantstulude ja finantskulude summa (tulud miinus kulud, negatiivse summa korral kasuta miinusmärki). Eelnevalt eralda intressitulud ja -kulud. Näita intresse mudeli kahel järgneval real.

Sisesta minevikuperioodide finantstuludest eraldatud intressitulud positiivsete arvudena.

Sisesta minevikuperioodide finantskuludest eraldatud intressikulud miinusmärgiga.

Enamasti jääb see rida mudelis tühjaks (nii mineviku- kui ka tulevikupoolel). Kui oled mõne tulu- või kululiigi hulgast andmeid sisestades eraldanud erakorralist laadi tulu või kulu, siis näita nende kokkuvõte siin (tulud miinus kulud, negatiivse summa korral kasuta miinusmärki).

Näita siin mõlema skeemi puhul mitterahalised tulud ja kulud (sh varade üles- ja allahindlused). Näiteks: skeemi 1 kasutavate tootmisettevõtete minevikuaruandlus sisaldab sageli selliseid mitterahalisi tulusid/kulusid nagu ’Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus’, ’Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel’, 'Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt’ jne.

Sisesta miinusmärgiga minevikuperioodide tulumaksukulud.

Perioodi müügitulu võrdlus eelmise perioodi müügituluga.

Selle rea abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide müügitulu. Tulevikuperioodide protsentsuhteid muutes arvutatakse kasumiaruannetes ümber perioodide müügitulude suurused. Kasumiaruannetes müügitulu suurusi muutes arvutatakse sellel real omakorda ümber muutuste suurust näitavad protsentsuhted.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide müügitulu kasvuootus 0%. Müügitulu languse ootusi väljenda negatiivse protsendiga.

Müügimarginaal = brutokasum / müügitulu.

Müügimarginaali abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide kaubakulusid.¹ Mistahes tulevikuperioodi müügimarginaali muutes arvutatakse lähtuvalt müügitulust kasumiaruandesse ümber antud perioodi kaubakulude suurus. Kasumiaruandes mistahes tulevikuperioodi kaubakulude suurust muutes arvutatakse sellel real omakorda ümber sama perioodi müügimarginaal.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide müügimarginaal võrdne värskeima minevikuperioodi marginaaliga.

¹Kaubakulud: kulud kaupadele, toormele, materjalidele ja teenustele.

Perioodi turustuskulude võrdlus eelmise perioodi turustuskuludega.

Selle rea abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide turustuskulusid. Tulevikuperioodide protsentsuhteid muutes arvutatakse kasumiaruannetes ümber perioodide turustuskulud. Kasumiaruannetes turustuskulude suurusi muutes arvutatakse sellel real omakorda ümber muutuste suurust näitavad protsentsuhted.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide turustuskulude kasvuootus 0%. Kulude languse ootusi väljenda negatiivse protsendiga.

Perioodi tegevus- ja üldhalduskulude võrdlus eelmise perioodi vastavate kuludega.

Selle rea abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide tegevus- ja üldhalduskulusid. Tulevikuperioodide protsentsuhteid muutes arvutatakse kasumiaruannetes ümber perioodide tegevus- ja üldhalduskulud. Kasumiaruannetes kulude suurusi muutes arvutatakse sellel real omakorda ümber muutuste suurust näitavad protsentsuhted.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide tegevus- ja üldhalduskulude kasvuootus 0%. Kulude languse ootusi väljenda negatiivse protsendiga.

Perioodi tööjõukulude võrdlus eelmise perioodi tööjõukuludega.

Selle rea abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide tööjõukulusid. Tulevikuperioodide protsentsuhteid muutes arvutatakse kasumiaruannetes ümber perioodide tööjõukulud. Kasumiaruannetes kulude suurusi muutes arvutatakse sellel real omakorda ümber muutuste suurust näitavad protsentsuhted.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide tööjõukulude kasvuootus 0%. Kulude languse ootusi väljenda negatiivse protsendiga.

Nõuanne mõlema skeemi kasutajaile: kui kavatsed tulevikus töötajate palkasid oluliselt ümber korraldada, siis tööjõukulude planeerimisel võib palju abi olla Tööjõukulude kalkulaatorist (leiad menüüst Abikalkulaatorid).

Perioodi muude äritulude suhe müügitulusse.

Selle suhte abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide muid äritulusid. Muude äritulude suurusi tulevikus saad otse määrata ka kasumiaruandes.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide suhe võrdne värskeima minevikuperioodi vastava suhtega. Mistahes tulevikuperioodi müügitulu prognoosi muutes muutuvad ka sama perioodi muud äritulud vastavalt sel hetkel siin real olevale suhtele.

Perioodi muude ärikulude suhe müügitulusse.

Selle suhte abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide muid ärikulusid. Muude ärikulude suurusi tulevikus saad otse määrata ka kasumiaruandes.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide suhe võrdne värskeima minevikuperioodi vastava suhtega. Mistahes tulevikuperioodi müügitulu prognoosi muutes muutuvad ka sama perioodi muud ärikulud vastavalt sel hetkel siin real olevale suhtele.

Perioodi finantstulude ja -kulude suhe müügitulusse.

Selle suhte abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide finantstulusid ja -kulusid. Finantstulude ja -kulude suurusi tulevikus saad otse määrata ka kasumiaruandes.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide suhe võrdne värskeima minevikuperioodi vastava suhtega. Mistahes tulevikuperioodi müügitulu prognoosi muutes muutuvad ka sama perioodi finantstulud- ja kulud vastavalt sel hetkel siin real olevale suhtele.

Perioodi erakorraliste tulude ja -kulude suhe müügitulusse.

Selle suhte abil saad dünaamiliselt planeerida tulevikuperioodide erakorralisi tulusid ja -kulusid. Erakorraliste tulude ja -kulude suurusi tulevikus saad otse määrata ka kasumiaruandes.

Vaikimisi on kõikide tulevikuperioodide suhe võrdne värskeima minevikuperioodi vastava suhtega. Mistahes tulevikuperioodi müügitulu prognoosi muutes muutuvad ka sama perioodi erakorralised tulud ja -kulud vastavalt sel hetkel siin real olevale suhtele.

EBITDA on kasum enne intressikulusid, makse, põhivara kulumit ja väärtuse langust (Earnings before interest, taxes, depreciation and amortization). Nimetatakse ka amortisatsioonieelseks ärikasumiks.

EBITDA = ärikasum + põhivara kulum ja väärtuse langus.

EBITDA rentaablus. Nimetatakse ka amortisatsioonieelseks ärirentaabluseks.

EBITDA rentaablus = EBITDA / (müügitulu + muud äritulud).

Müügitulu ärirentaablus. Nimetatakse lühendatult ka ärirentaabluseks.

Müügitulu ärirentaablus = ärikasum / müügitulu.

Müügitulu puhasrentaablus. Nimetatakse lühendatult ka puhasrentaabluseks.

Müügitulu puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu.

Sisesta erinevate varagruppide keskmised amortisatsiooninormid.

Minevikukulumid on toodud perioodide kokkuvõtetena. Tulevikuperioodide kulumid arvutatakse bilanssidest varagruppide jääkmaksumustest lähtuvalt.

Oluline nüanss mineviku investeerimiste rahavoogude puhul: kui ettevõte on minevikus teinud varade ümberklassifitseerimisi, siis neid mõjusid mudel ei erista, vaid arvab vastava perioodi varade soetuse/müügi hulka. Kui ümberklassifitseerimise mõjud on olulised, käsitle neid oma prognoosi seletuskirjas.

Laenude ja kapitalirendi põhiste liisingute kajastamisel tuleb minevikus alanud ning tulevikus võetavate kohustuste puhul läheneda pisut erinevalt. Täielik juhend koos näidetega asub siin. Lühijuhend:

Olemasolevad kohustused, mille tagasimaksed toimuvad ka tulevikus:
1) Kui minevikuperioodide bilansid sisaldavad laene ja kapitalirendi põhiseid liisinguid, siis nende nimed kopeerib mudel pärast mineviku bilansside sisestamist finantseerimise rahavoogudesse. Olles lõpetanud bilansside sissekandmise, sisesta siia iga kohustuse intress. Juba tagasimakstud kohustuste ridadele intresse pole vaja sisestada. Võrdluseks pooleli olevate kohustuste intressidega võib seda siiski teha.
2) Sisesta iga kohustuse põhiosade tagasimaksed miinusmärgiga tulevikuperioodidesse lähtuvalt tulevikuperioodide pikkustest.

Tulevikus võetavad laenud ja kapitalirendipõhised liisingud:
1) Liigu mudelis allapoole bilansi passiva laenukohustuste ossa. Anna igale uuele finantseeringule unikaalne nimi ja kirjuta see esimesele vabale reale. Bilansside minevikuperioodidesse ära sellel real ühtegi arvväärtust sisesta. Liigu tagasi finantseerimise rahavoogudesse.
2) Sisesta iga uue finantseeringu intress.
3) Sisesta iga uue finantseeringu ettevõttesse laekumine positiivse arvuna õigesse tulevikuperioodi.
4) Sisesta iga uue finantseeringu põhiosade tagasimaksed miinusmärgiga tulevikuperioodidesse lähtuvalt tulevikuperioodide pikkustest. Reeglina jääb finantseerimise laekumise perioodi sisse ka esimene põhiosa tagasimakse. Sel juhul tee laekumise ja tagasimaksete vahel loogilised arvutustehted.

Minevik: summeeritult on kajastatud omakapitali, reservkapitali, muude reservide ja ülekursi (aažio) muutused.

Tulevik: osa- või aktsiakapitali emiteerimine rahaliste sissemaksete näol. Sisesta positiivsete arvudena.

Minevik: kui moodustati reserve jooksva perioodi kasumi või eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, siis need on dividendidega summeeritud. Põhjus on kompromiss mudeli kasutusmugavuse ja keerukuse vahel. Kui summad on olulised, siis moodustatud reservide ja makstud dividendide täpsed suurused saad prognoosi seletuskirja tarbeks ettevõtte majandusaasta aruande lisadest. Mineviku finantseerimise rahavoogude lõpptulemus on vaatamata lihtsustusele õige. Tulevikuprognoosi kirjeldatud lihtsustus ei mõjuta.

Tulevik: sisesta tulevikus makstavad netodividendid miinusmärgiga. Mudel arvutab väljamaksega kaasneva 21/79 tulumaksukulu kasumiaruandesse ise.

Raha ja raha ekvivalentidena käsitleb prognoosmudel bilansikirjel ’Raha ja pangakontod’ kajastatud vahendeid.

Raha ja raha ekvivalentidena käsitleb prognoosmudel bilansikirjel ’Raha ja pangakontod’ kajastatud vahendeid.

Võrreldakse ridu ’Rahavood kokku’ ning ’Raha ja raha ekvivalentide muutus'. Viga ei ole, kui väärtus on null. Nullist erineva tulemuse korral on eksitud bilansiandmeid sisestades või pole aluseks olevad bilansid korrektsed.

Nõuanne: bilanssides esineb teinekord ümardamisest tulenevaid kuni paari euro suuruseid ebakõlasid. Sellised vead võid sisse jätta. Nende mõju lõpptulemusele ei ole oluline.

Näita siin real ka kõik raha ekvivalentidena käsitletavad vahendid.

Näita siin summeeritult osa- või aktsiakapital, reservkapital ja aažio.

Võrreldakse ridu ’AKTIVA KOKKU’ ning ’PASSIVA KOKKU'. Viga ei ole, kui väärtus on null. Nullist erineva tulemuse korral on eksitud bilansiandmeid sisestades või aluseks olevad bilansid ei ole korrektsed.

Nõuanne: bilanssides esineb teinekord ümardamisest tulenevaid kuni paari euro suuruseid ebakõlasid. Sellised vead võid sisse jätta. Nende mõju lõpptulemusele ei ole oluline.

Võrreldakse rea ’Aruandeaasta puhaskasum’ väärtust kasumiaruandes ja passivas. Viga ei ole, kui väärtus on null. Nullist erineva tulemuse korral on eksitud andmeid sisestades või alusandmed ei ole korrektsed.

Nõuded ostjate vastu päevades = nõuded ostjate vastu / müügitulu * perioodi pikkus päevades.

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded päevades = maksude ettemaksed ja tagasinõuded / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Muud lühiajalised nõuded päevades = muud lühiajalised nõuded / müügitulu * perioodi pikkus päevades.

Ettemaksed teenuste eest päevades = ettemaksed teenuste eest / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Tooraine ja materjali varud päevades = tooraine ja materjal / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Lõpetamata toodangu varud päevades = lõpetamata toodang / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Valmistoodangu varud päevades = valmistoodang / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Müügiks ostetud kaupade varud päevades = müügiks ostetud kaubad / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Ettemaksed varude eest päevades = ettemaksed varude eest / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Bioloogiline käibevara päevades = bioloogiline käibevara / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Hankijatele võlgnevus päevades = võlad hankijatele, tarnijatele / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Võlad töövõtjatele päevades = võlad töövõtjatele / tööjõukulud * perioodi pikkus päevades.

Maksuvõlad päevades = maksuvõlad / müügitulu * perioodi pikkus päevades.

Muud võlad päevades = muud võlad / müügitulu * perioodi pikkus päevades.

Saadud ettemaksed päevades = saadud ettemaksed / müügitulu * perioodi pikkus päevades.

Müügitulu ärirentaablus = ärikasum / müügitulu.

Nimetatakse lühendatult ka ärirentaabluseks.

Müügitulu puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu.

Nimetatakse lühendatult ka puhasrentaabluseks.

EBITDA rentaablus = EBITDA / (müügitulu + muud äritulud).

EBITDA rentaablust nimetatakse ka amortisatsioonieelseks ärirentaabluseks. Valemis sisalduv EBITDA = ärikasum + põhivara kulum ja väärtuse langus.

EBDA rentaablus = EBDA / (müügitulu + muud äritulud).

Valemis sisalduv EBDA on puhaskasum, millest on elimineeritud erakorralised tulud ja kulud ning liidetud tagasi põhivara kulum ja väärtuse langus. EBDA = puhaskasum - erakorraliste tulude ja kulude saldo + põhivara kulum ja väärtuse langus.

Omakapitali puhasrentaablus ROE = puhaskasum / omakapital.

Vara puhasrentaablus ROA = puhaskasum / varad.

Kapitali rentaablus ROI = (kasum enne maksustamist + intressikulud) / (omakapital + laenukohustused kokku).

Käibekapital = - aktivas nõuded ja ettemaksed - aktivas varud - aktivas bioloogiline käibevara + passivas võlad ja ettemaksed.

Sisesta minevikuperioodide bilansside passivatest lühiajalised kohustused. See on vajalik alljärgnevate lühiajalise maksevõime suhtarvude leidmiseks.

Tulevikuperioodide lühiajaliste kohustuste suurusi ja sellest tulenevaid suhtarve mudel ei arvuta, kuna sellise prognoosi täpsus oleks kaunis väike.

Puhas käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused.

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused.

Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara - varud - bioloogiline käibevara) / lühiajalised kohustused.

Kiire maksevalmiduse kordaja = raha ja pangakontod / lühiajalised kohustused.

Perioodi müügitulu võrdlus eelmise perioodi müügituluga. Müügitulu kasv = (perioodi müügitulu - eelmise perioodi müügitulu) / eelmise perioodi müügitulu.

Käibekapitali suuruse muutus perioodi jooksul. Käibekapitali kasv = (käibekapital perioodi lõpul - käibekapital perioodi algul) / käibekapital perioodi algul.

Võrdne rahavoogude lõpus oleva rea ’Rahavood kokku’ väärtustega.

Perioodide rahavood liidetuna.

Laenuteeninduse kattekordaja = (ärikasum + põhivara kulum ja väärtuse langus) / (laenude põhiosa maksed + intressikulu).

Suhtarvu ei arvutata, kui:
1) laene ei ole;
2) kui perioodi laenukohustuste põhiosade muutused kokku moodustavad positiivse arvu. Sel juhul tuleb ettevõttesse perioodi jooksul uusi laene rohkem peale, kui uute laenude ja olemasolevate laenude põhiosa maksed välja viivad ning laenuteeninduse kattekordaja väärtus ei oleks adekvaatne.

Omakapitali osakaal = omakapital / varad.

Gearing = intressikandvad kohustused ehk laenukohustused kokku / omakapital.

Käibevara osakaal varades = käibevara / varad.

Põhivara osakaal varades = põhivara / varad.

Bioloogiliste varade osakaal varades = (bioloogiline käibevara + bioloogiline põhivara) / varad.

Finantsinvesteeringute osakaal varades = (lühiajalised + pikaajalised finantsinvesteeringud) / varad.

Antud laenude osakaal varades = (lühiajaliselt antud laenud + pikaajalised nõuded) / varad.

Kinnisvarainvesteeringute osakaal varades = kinnisvarainvesteeringud / varad.

Vara käibesagedus = müügitulu / varad.

Varude käibesagedus = müügitulu / varud.

Varud päevades = varud kokku / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Käibekapitali käibesagedus = müügitulu / käibekapital.

Materiaalse põhivara käibesagedus = müügitulu / materiaalne põhivara.

Nõuded ostjate vastu päevades = nõuded ostjate vastu / müügitulu * perioodi pikkus päevades.

Saadud ettemaksed päevades = saadud ettemaksed / müügitulu * perioodi pikkus päevades.

Hankijatele võlgnevus päevades = võlad hankijatele, tarnijatele / kaubad, toore, materjal ja teenused * perioodi pikkus päevades.

Operatsioonitsükli pikkus päevades = nõuded ostjate vastu päevades + varud päevades.

Rahatsükli pikkus päevades = operatsioonitsükli pikkus päevades - hankijatele võlgnevus päevades - saadud ettemaksed päevades.

Asendamiskordaja = investeeringud põhivarasse / põhivara kulum ja väärtuse langus.

Investeeringud põhivarasse = investeerimistegevuse rahavoogudest rahavood kinnisvarast, maast, ehitistest, masinatest ja seadmetest, muust materiaalsest põhivarast, lõpetamata ehitusest ja ettemaksetest, bioloogilisest põhivarast ja immateriaalsest põhivarast.

Keskmine intressimäär = intressikulud / laenukohustused kokku.